🔥🔥 KEVADISED ALLAHINDLUSED 20.04-24.04 🔥🔥
Öeldakse, et kõik teed viivad Rooma ja ma ei saa sellega mitte nõustuda! Ma ei ole kohanud veel ühtegi inimest, kellele poleks Itaalia meeldinud. Pigem on hoopis nii, et kes Itaaliast tuleb, see võtab sealt killukese oma südamega kaasa. Ja mitte kunagi ma ei tunne, et mul on nüüd Itaaliast küll, et rohkem ei viitsi sinna tagasi reisida. Varem ma mõtlesin, et mida erinevamates kohtades käid, seda parem, aga tänasel päeval valin puhkuseks ennekõike lemmikud sihtkohad kui sõidan enda jaoks riikidesse, mis mind kuidagi ei kõneta.
Ma arvan, et Rooma on selline linn, mida peaksid nägema kõik. See pakub silmailu ja mõtteid stiilis *kuidas see linn üldse võimalik on* ka nendele, keda arhitektuur ei huvita. Enneolematult võimsad ehitised ja meeletult suur vanalinn. Ma tahtsingi korra escape’ida Eestist selle mõttega, et jalutada teistel tänavatel ja seal saab jalutada rohkemgi kui küll. Mul oli päevi, kus ma jalutasin peaaegu 30 000 sammu täis. Pole probleemi! 🤣 Tegelikult teed vanalinnale tiiru peale 1-2 päevaga ja liigelda on seal superlihtne. Me käisime mitu korda erinevates rajoonides jäätist söömas ja lõpuks kulusid tänavad pähe ning orienteerumine muutus väga leboks. Alguses mapsi vaadates tundus küll, et see linn on nii suur, et me ei jaksa kõndida kõike läbi, aga me tegime kohe alguses targa lükke ja bronnisime enne lendu Hop on, Hop off bussi, mis sõitis umbes 2 tunniga läbi kõik peamised vaatamisväärsused ja tegi nende ees peatusi. Ehk siis kes tahtis sai bussilt maha hüpata ja ringi vaadata ja uuele bussile hiljem hüpata ning kes tahtis edasi sõita nii nagu meie, siis jäi bussi edasi istuma. Kõrvaklappidest kuuled infot ka kõige selle kohta, mida vaadata saad. Meil oli Big Bus Tours 48h pilet ja see maksis 34€. Sellega ringi liikudes loksusid peas vahemaad paika ja järgmistel päevadel oli juba selge kui kaugel miski on ja kuidas oma päeva kujundada. Ja oi kui hea uni tuli päeva lõpuks kui oled ikka nii palju kõndinud ja uusi kohti avastanud. 😁 Me ööbisime kohe Via del Corsost paari sammu kaugusel ehk jackpot asukohas. Via del Corso on peamine shopping street Roomas ja selle kõrvaltänavatelt leiad jäätisekohvikuid (iga nurga peal), pitsat, pastat ning Fontana di Trevi maagilise purskkaevu.
Ilmselgelt me otsisime üles ka Rooma vegan toidukohad, aga pean tõdema, et seal annab ikka soovida seda valikut! 😁 Kuigi seal on sellised rahvamassid, et võiks ju eeldada, et veganlus pole enam midagi uut, siis reality oli endiselt teine. Meie Tallinn paneb ikka pika puuga teistele suurlinnadele ära. Jah, sa saad süüa seal pennesid või spagette tomatikastme ja basiilikuga, mis ei ole üldse halb, vaid väga hea (kodus ma seda ei sööks, aga itaallased panevad sinna oma touchi juurde ja ka nii basic toit maitseb imeliselt), aga pitsat tahad ikkagi ju juustuga! 😁 Veganjuustuga valikuid ei olnud. Kui menüüs oli kirjas vegan pitsa, siis see tähendas tomatipastat ja aedvilju. Õnneks nad tegid ka seda hästi, aga Itaalia ja veniv juust käivad lihtsalt käsikäes! 🥲
Meil tekkis Monti linnaosas üks lemmikkoht Trieste, kus isegi juustuta pitsa oli hea elamus ja käisime seal päris mitu korda. Need itaallased olid ikka püstihullud, kes meid teenindasid ja noored kutid karjusid nii kõvasti, et pool linna kuulis kui nad kutsusid toidule järgi! 🤣 Sattusime ka sinna siis kui toimus jalka ja no arva ise, mis siis toimus seal! 🤣 Raimo võib ka samasugune hullumeelne olla ja matchis kohe fellow itaallasega, kes ilmselt tundis sama Raimo osas ja tegi meiega koos pildi sinna pitsabaari seinale. 🥲🫶🏼🫶🏼
Mida tasub külastada on 100% vegan toidukoht otse Rooma vanalinnas nimega Buddy Veggy Restaurant Café. Arvestada tuleb muidugi sellega, et kuna seal sa saad tõesti vegan pitsa, mis on vegan juustuga ja väga Itaaliapärane, siis hinnad on ka täpselt poole suuremad. Kui muidu sa saad lebolt margherita pitsa 6-8€ (oleneb kui vanalinnas sa oled), siis vegan pitsad olid juba 14€ ja enamgi. Pastaga sama. Trühvlipasta maksis seal üldse 16€ või 18€. Mina valisin kõige tavalisema koorepasta vegan parmesani ja pipraga ja see maksis mul samuti 14€, aga portsjon oleks võinud minu meelest olla vähemalt 1/3 suurem. Ja arvele lisandub ka teenindustasu, et pole mõtet üllatuda kui numbrid lähevad paberil väheke suuremaks! 😆 Nii pitsa kui pasta maitsesid loomulikult taevalikult ja olenemata kallimast hinnast soovitan sealt siiki läbi astuda!
Ja jäätis!!!! Sama oluline maitseelamus nagu seda on pitsa ja pasta! Mina näiteks ei pea üldse enam lugu tavalisest jäätist, vaid võiksingi mitu korda päevas hoopis seda õiget Itaalia gelatot süüa. Ja seda ma seal ka tegin, mitu korda päevas! 🤣 Ma ei hoidnud ennast tagasi ega plaaninundki, kuna mul oli juba ammu selline tunne, et mitte ükski söök enam ei maitse, sest kõik on nii sama ega paku elamust. Vajasin nii väga vaheldust. Raimo põhiline küsimus terve reisi jooksul oli see, et kuidas ma jälle süüa tahan.. 🥲 Kõige esimesena kohale jõudes võtsingi kohe oma kõige lemmikuma nocciola jäätise ehk sarapuupähkli jätsi ja ma sain selle vegan versioonina kätte!!!! Selline koht nagu Venchi Via del Corso tänaval pakub palju erinevaid veganversioone ja nende hulgas ka mu üks ja ainus sarapuupähkli oma. Lasin selle panna vahvlikoonu sisse, mis pandi eelnevalt sulatatud tumeda šokolaadi kraani alla ja lisaks raputati veel purustatud pähkleid peale. See kombo oli imeline. Keskmise suurusega vahvlijäätis maksis 5,7€. Sa saad võtta ka ilma selle sulatatud šokolaadita või üldse topsi sisse nagu ma teistes kohtades tegin ja sellest oleneb ka siis Venchis jäätise hind. Ja kui me muidu eelistaks kooresemaid jäätiseid ja šokolaadimaitset, siis tavalistes jäätisekohvikutes taimseid versioone polnud v.a. marjajäätised, millest saime proovida maasika- ja metsmarja oma ning ei pidanud pettuma. Maitsed on väga puhtad ja erilised ning 4€ eest saad põhimõtteliselt pool topsi jäätist ja see on ikka väga suur kogus! 🥹
Suurte kohvisõpradena mõtlesime, et haarame kuskilt kohvi näppu ja jalutame mööda poetänavaid, aga ma ei osanud mõelda, et kõik kohvijoogid, mis ei ole espresso, Itaalias praktiliselt ei eksisteeri. 🤣 Ma arvasin, et nii turistirohkes linnas nagu Rooma mõnes coffee shopis ikka kaerapiima on, aga nope, mitte kuskil. Üksikutes kohtades pakuti cappuccinot sojapiimaga, aga muid valikuid ei olnud. Ja need kohvitasside suurused appiiiii!! 🤣 Väiksed nukutassikesed! Mõtlesingi, et kuidas sojapiimaga cappuccino maksab 1,50€ ja 2€, aga sain kiirelt vastuse nähes kui pisikese kohvi nad mulle tegid. Kui ma Eestis joon alati suure tassi kaerapiima lattet, siis itaallased joovad peamiselt espressot ja igasugused piimaga kohvid pole nii populaarsed. Mäletan seda veel sellest ajast kui ma elasin Sitsiilias ja kuidas kohalikud imestasid kui suure tassi lattet ma joon, et täitsa soe peast, kuna nemad teevad alati peale sööki tassikese espressot ja kogu moos. 😁 Ma ostsin poest kaerapiima ja saime vähemalt hotellis hommikuti meie jaoks veits normaalsema kohvi, aga kui ma päris aus olen, siis Itaalia kohvi on ikka täis okse. 🙃 Veits brutaalne, aga ma ootasin millal ma saan koju tulla ja oma Not Your Average Co kohviubadest SEDA PÄRIS LATTET JUUA! 🤣
Siinkohal ma ei saa rääkida espresso loverite eest, sest võib-olla espresso on seal suurepärane, aga cappuccino ja latte on igaljuhul alla igasuguse arvestuse. Parem kohvi Itaalias mitte juua ja keskenduda siis gelatole ja pitsale. 😆 See kogemus valgustas mind veelgi enam kuidas ma olen ikka suurepärase valiku teinud Not Your Average Co kohvivalikuga ja väärtustan väga tüdrukute tööd (praegu ma ei reklaami, vaid räägin otse ja ausalt). Raimo küsis kohe hommikul tagasi Eestis: “Kuidas kohv on? 😁”, sest me mõlemad oleme samal arvamusel Itaalia kohvist. 😅
Kuigi ma tegelikult suvisel ajal ei taha Eestist välja reisida, sest meie suvi on lemmik, siis sellel aastal ma isegi ei tea mis saama hakkab. Ikka veel on nii jahe ja see utsitas mind ka praegu Itaaliasse minema. Sealne temperatuur on fantastiline. 27-29 kraadi on väga paras ja jaksab vabalt terve päev ringi jalutada, sest tänavad on ju suurte majade ja ülikitsaste tänavate tõttu pigem varjus ja palav ei hakka. Sellist lämbet õhku nagu Aasias või Mehhikos on, Itaalias ei ole. Juustele kandsin sellegipoolest enne väljaminekut Davines SU hair milk päikesekaitse faktoritega juuksepiima, sest päike ei halasta kunagi ja õnneks ma ei tunne, et juuksed oleksid peale reisi ära kuivanud. Töötas!
Ja oi kui tore on suviseid riideid ja plätusid kanda!!! Muidugi Rooma tänavapilt on niisugune, kus kohalikel meestel on ülikonnad, naistel saapad ja seelikud ja muidu 95% inimestel tossud. Plätudega käisime ainult meie ja mõni üksik turist! 😁 Ma ei võtnudki tosse kaasa, sest ma olen täpselt 9 kuud aastast saabastega nii väljas kui ka salongis sees ja ma ei taha nähagi kinniseid jalanõusid enam. Riietusstiil on väga minimalistlik, aga kaasaegne. Väga värvilisi tegelasi ei näinud nt kui ma mõtlen Londonile, mis minu jaoks on olnud siiani kõige extram tänavapilt. Ja ega sealt midagi otseselt shopata ka ei ole. Selleks me võtsime ette metrooga sõidu veits linnast välja, mis tundus olevat ulmeliselt pikk ja keeruline retk, et mõtlesin juba mitu korda ümber enne minekut, aga tegelikult osutus nii lihtsaks ja kiireks. Metroo (ja bussi) päevapilet on 7€ ja selleks, et minna kaubanduskeskustesse, tuleb sul sõita nii metrooga kui ka bussiga mõni peatus. Me käisime Maximo Shopping Centre’s ja Euroma2, mis on siis Rooma kõige suurem keskus. Mul oli ainuke mõte käekott osta, sest ma ei ole endale kotti ostnud vähemalt 3 kui mitte rohkemgi aastat ja liigun ringi ainult Myfitness seljakotiga, kuhu läpakas mahutada ja välja lähen väikse seljakotiga. Õnneks ma sain endale koti. Tegelikult lausa 5!!!!!! 😂😂😂 Nüüd peaks mul olema igaks elujuhtumiks üks käekott ja eriti lahe on see, et ma sain ka erinevaid käekoti sangasid, mida ma saan oma kottidel vahetada. Aga no ma selle mõttega läksingi, et shopata ka, sest muul ajal ma valin ikkagi ainult käsipagasiga ehk seljakotiga reisimise, et mitte asju tassida.
Tallinnast saab Rooma ja tagasi otse Wizzairiga, aga kuna Wizzair lendab siit öösel Rooma poole ning me ei tahtnud võõrasse linna öösel jõuda, siis me valisime kallima marsruudi läbi Helsingi ja jõudsime kohale hommikul. Nüüd me muidugi teame, et pole probleemi see Wizzairi hiline lend valida, sest sa saad lasta endale hotellist takso järgi kutsuda ja linn on turvaline. Me eeldasime halvimat. Ma üldse ei välista, et ma teen varsti jälle väikse getaway Rooma kasvõi üksinda, sest see on niivõrd normaalne ja kiire ots! Aga muidugi kui sa bronnid endale läbi booking.comi takso, siis see ei pruugi sinuni jõuda! 🤣 Meie takso igaljuhul lennujaama meile järgi ei tulnud ja pärast mõningast ootamist suundusime rongijaama poole (lennujaamast üle tee), kus meil oli 2 valikut – minna rongi ja metrooga või osta väiksesse minivani pilet, mille autojuht viib meid kõiki city centre’isse. Hind oli sama 15€ ja läksime autoga. Rongiga on ka väga lihtne sõita ja tagasi lennujaama liikudes seda ka tegime. Ma ise ei mäleta, et ma oleks viibinud kuskil suurlinnas, mis on niivõrd nobraineriks tehtud, et isegi kõige pelglikum või udum inimene saab seal üksinda hakkama! 😄 Lisatasuna arvesta ka seda, et Roomas kehtib city tax, mida sa tasud hotellist lahkudes ja see summa on 4-7€ päev (oleneb sellest mitme tärni hotellis sa oled). Ma arvan, et linnamaks õigustab ennast täielikult ära, arvestades seda, mida kõike nad peavad turvama ja hoidma.
Anyways, kui sa tunned nii nagu mina, et kõik on sama ja energiat on vähe, siis Rooma on kindlasti koht, mida tasub külastada ja võid kindel olla, et vaadata seal on ja sammud saad kolmekordselt täis! 😁
