☀️ UV-KAITSE: kaitse juukseid päikese eest Davines SU hair milkiga! ☀️

Tasakaal töö ja puhkuse vahel

Ma ei ole kindel, et ma tahan koju tulla. What a surprise eks?! 🫠 Hakkasin päris tõsiselt mõtlema, et äkki võiks jälle midagi kategooriliselt teistmoodi teha ja natuke aega kodust eemal olla. Olen seda teinud väga palju kordi oma elu jooksul, aga viimaste aastatega paikseks jäänud. Ma tahtsingi, et midagi püsivamat endale ehitada. Pidepunkt puudus ja ma polnud üldse kindel mida õppida, kus elada, kuhu tööle asuda jne. Tavalised küsimused kui sa oled 20-aastane ja nooremgi. Vähemalt minul hakkas küll see “kelleks ma tahan saada trall” mingi 14-aastasena pihta. Ja see rõhus mind vähemalt 7 aastat. 😬 Vahest mõtlen, et kui ma poleks nii pingsalt selle üle stressanud, siis ma oleksin võib-olla varem oma suuna leidnud või siis vähemalt muudele asjadele keskendunud, aga ahhhh, it is what it is. Elu on hästi ja täpselt nii nagu olema peabki.

Tegelikult see mõte kuskil soojas elada on minus olnud alati. Mitte igaveseks Eestist ära kolida mkmmmm, aga vahepeal troopikas konte soojendada jahh! Samas arvestades meie kliimat, siis kellel poleks seda soovi? 😂 Olen elanud Mehhikos, Austraalias, Sitsiilias ja palju aega veetnud Aasias. Nüüd on selline periood mu elus, kus need sõbrannad, kellel veel lapsi pole, räägivad rohkem lastesaamisest, mis omakorda tekitab ka minus uusi ideid. Ei, mitte lapsi saada! 😁 Vaid endaga olemist nautida. Kui ma vaatan nendele viimastele koroona aastatele tagasi (mis olid küll väga kasulikud, sest ma sain täielikult tööle keskenduda), siis tegelikult kadus ära oskus lõõgastuda. Kas võib olla nii, et koroona takistas lausa 3 aastat reisimist? Aeg liigub sellisel kiirusel edasi, et ei saagi enam aru, millal mis oli. Igatahes ma tean. et koduarest kestis mitu aastat ja tagasi Aasias olemine mõjub suurepäraselt. Hea on vahepeal stopp nuppu vajutada ja oma reaalsust muuta. Isegi kui mulle meeldib mu töö megalt, siis vaheldust on vaja. Ma ei kujuta ettegi mida ma teeks siis, kui ma töötaks kuskil eriti lambis kohas. Kui mulle ei meeldiks mu töö.. Milline ajaraiskamine! Ma olen rääkinud varem, et olen ühe korra elus ettekandja tööd teinud, aga pidasin vastu äkki ainult 2 nädalat. See oli ikka väga ebameeldiv töö, teenindada inimesi, kes peavad ennast ettekandjast kõrgemaks ja kohtlevad ettekandjaid nagu nad oleksid orjad. Fuhhh! Sellise madala sagedusega tegelased käigu must kaarega mööda. 😬

Kui kauaks oleks mugav ära kolida? Kolmeks kuuks? Pooleks aastaks? Terveks aastaks? Siiani tundub, et pool aastat oleks minu jaoks maximum, sest terve aasta eemal olemist tekitab juba ränka koduigatsust. Samas aeg möödub välgukiirusel ja kiiremini kui 10 aastat tagasi. Jällegi minu suurim mure on mu kassilaps. Ma igatsen teda igapäev, olgugi, et ta elab oma elu parimat elu ja linnakassina naudib maal õues olemist. Ta saab sama palju paisid mu vanematelt (boonusena rohkem maiustusi) kui minult ja Raimolt. 😸 Aga ikkagi mõtisklen, et kas ta ikka teab kui palju ma teda armastan ja ma pole teda hülganud, vaid vajan keskkonnavahetust. 🥹 Temal on siiski pehme kasukas, mis teda aastaringselt soojas hoiab!!!

Oleme aastaid nii märtsis kui ka novembris Aasias patareisid laadimas käinud (välja arvatud koroona bullsh*t’il 😁), kuid hetkel tunduvad jaanuar ja veebruar veel nõmedamad kuud olevat. 😂 Kuidas ma sellest oma klientidele räägiks? Mida ma teen salongiga? Ma ei jää ju korteri üüri tühja maksma? Kuhu ma oma asjad jätaksin? Mis pärast “pausi” saaks tagasi kodus olles? Praegu asjad jooksevad nii hästi ja elu on stabiilne – milleks sellest eemalduda?

Kui ma oma bestikaga ükspäev helistasin (tema on Austraalias praegu pausi panemas) ja oma mõttest rääkisin, et ei tea kuidas seda teostada, siis ta ütles selle peale, et: “Võta seda asja hoopis nii, et sa lõpetad ühe eluetapiga ja alustad teisega.” Mitte ei loobu millestki ega riku enda jaoks midagi ära. Ega ka alusta uuesti otsast peale, vaid avaksin paralleelselt teisi uksi ja vaataks mida elu pakub. Ideaalses elus ma veedaksin talve ja kevade välismaal kirjutades, joogat tehes ja reisides. Oleksin mõnusalt voolavas yin-energias ja kulgeksin läbi elu. Suvel ja sügisel kasutaksin endas yang-energiat, teeksin hoolega tööd, naudiksin aktiivset olekut ja suhtleksin inimestega. Juuksurina tean, et püsiklientidele meeldib stabiilsus ja enamus pigem ei toetaks seda, et “mine ela pool aastat ära ja siis teine pool aastat tee mu juukseid”. 😁 See oleks super kui see nii oleks, aga kes tahab tihedamini juuksuris käia, siis tekib probleem – kas usaldada oma püsiklient teise juuksuri kätesse? Kas lasta tal täielikult minna? Kas ta naaseks minu juurde, kui ma olen tagasi Eestis? Kas ma mõtlen hoopis täiega üle? Jne. 🙃 Kindel on see, et aeg ei anna armu ja “kunagi teen nii” mentaliteet vilju ei kanna.

Ma olen kahe jalaga maa peal naine. Kaalude mõjutustega neitsi tähtkuju. Neitsi on maamärk – minu jaoks on oluline turvatunne ja ma võin lõpmatuseni tööd teha. Olen realistlik ja enda suhtes kriitiline. Ma ei salli rumalust ja tahan inimesi parandada. Mitte alati selleks, et neil on midagi viga, mkmmm, vaid pigem selles mõttes, et ma näen, kuidas saaks veel parem olla või veel ilusam välja näha. Läbi töö saan seda “vajadust” endas rakendada. Naljakas on see, et tegelikult tööga saingi oma kaks jalga maa peale. Mõned on öelnud, et nendel on see tulnud pärast lapse sündi. Enne oma väljundi leidmist kujutasin rohkem asju ette ja arvasin, et igal pool mujal on parem. Ei ole. On erinev. Mida rohkem reisin, seda paremini saan aru, kui hea meil Eestis ikkagi on. Meil on maailma üks turvalisemaid riike!!! Naisena ma ei pea kartma, et mind loobitakse kividega surnuks, kui ma oma juuksed paljastan või tundma ennast alaväärsemana meeste kõrval. Eestlane saab (kui mitte üksi, siis partneriga) üldjuhul endale elamise osta, kui nt mujal maailmas on see juba võimatuks muutunud. Kaua sa ikka jaksad kommuunielu elada ja kambakesi ühte pleissi jagada? Ja kui ma peaksin öösel nt peolt üksi koju jalutama (meie pealinnas), siis ma võin 99,9% kindel olla, et ma koju ka jõuan. Võrdluseks, et nt Ladina-Ameerikas pärast pimedat enam õues ringi ei kooserdaks! 🫥

Mõned ootavad puhkust, et töölt jalga lasta. Minul on heameel tööle minna. Iseenda jaoks tööle asumine muutis minu jaoks kõike. Mul on vabadus oma aega planeerida, ma ei pea kellegagi tööpäevi vahetama, ma saan forever puhkusel olla, nädalavahetused vabaks jätta ning kasvõi öösel kell 2 tööle asuda. Ma reguleerin oma sissetulekut vastavalt sellele, kui palju ma soovin ja jaksan töötada. Pole vaja kellelegi aru anda ega kelleltki luba küsida. Öeldakse, et hinge jaoks on vabadus isegi olulisem kui armastus. Tahame olla vabad kui linnud! 🕊️ Olla iseenda boss, omada enda kodu, enda autot, enda raha, enda aega, otsustada enda elu üle ise, teha endale meelepäraseid valikuid jne. Elad ju ikka ei kellegi muu kui iseenda jaoks.

Pole midagi paremat kui õhtuti kell 5 päikeseloojanguga õues yin-joogat teha, kuniks mul saab sellest juba küll. You know what i mean? 😄 2-3-4 kuud võiksin nii elada ja mitte midagi muud peale söömise, jooga ja magamise teha, aga siis tekiks juba soov, lausa vajadus, salongi madnessis olla. Seda nimetatakse tasakaaluks. Ja ma olen tänulik, et mul on võimalus kogeda nii intensiivselt mõlemat külge endas – kui teen tööd, siis olen täispoweril business woman, kui puhkan, siis jalutan paljajalu troopikas ja elan hipsteri elu. 😝 Igapäeva toimetustest eemalolek taastab oskust lõõgastuda.

Hiljuti postitasin oma insta storys küsimuse, et kui paljud kogevad ärevust ja tulemus oli päris kurb. 48% vastanutest tunneb iga päev ärevust ja 46% mõnikord. Selge on see, et elu pärast koroonat ei ole enam endine, aga see ei tähenda üldse mitte seda, et oleks halvem. Oleme ju pidevas muutuses ja igaühe enda teha, millise nurga alt asja võtta. On olnud suurepärane aeg iseendasse vaadata ja oma südamesoovide suunas esimesed sammud astuda.

Küsi endalt need küsimused ja ole hästi aus, sest vastused jäävad ainult sinu teada:

  • millal ma viimati puhkasin?
  • kas ma armastan oma tööd või olen sellega lihtsalt rahul?
  • kui tihti ma tunnen, et tahaks midagi muud teha või kuskil mujal olla?
  • kas mu töö ja isiklik aeg on jaotatud võrdselt või teen ühte teise arvelt?
  • kui ma unistan teistsugusest elust, siis millised takistused ma olen endale seadnud?

Ja lõpuks mõtle mis siis saab kui takistused muutuvad hoopis võimalusteks?! Kas sa oled valmis oma elu parimat elu elama?

Karma-Carolyn

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.

The reCAPTCHA verification period has expired. Please reload the page.

Ostukorv0
Ostukorvis ei ole ühtegi toodet!
Jätka ostlemist