Ühest kuust Balil sai ootamatult kaks. Meie niivõrd kuivõrd plaanid läksid täitsa teistpidi, aga seda oligi arvata. Kui alguses oli mõte kuu aega Ubudis olla, et ma saaksin joogat teha, siis tegelikult peatusime Ubudis vaid 2 nädalat ja ülejäänud 1,5 kuud elasime Uluwatus, millele me isegi ei mõelnud! Ausalt öeldes olime kõikide nende Bali trippide korral 0 korda Uluwatusse tahtnud minna, aga vot, kuidas asjad korraldavad ennast ise!
Uluwatu on päris kindlasti maailmas kõige kiiremini arenev linn hetkel!!! See pole isegi seletatav mis seal toimub! Polnud ühtegi tänavat, kus poleks ehitus käinud. 🤣 Seal on veel niiiiiii palju ruumi, kuhu ehitada ja need kerkivad majad on 100% ainult turistidele. Üliilusad valged aesteetilised maast laeni akendega kohvikud, butiigid, villad jne, selline linn valmimas, kus iga nurk on fotonurk. 🥹 Arvestades seda, et koguaeg on suvi ja töö käib täie hooga, siis need majakesed kerkivad välgukiirusel. Nägime ise, kuidas töömehi muudkui saabus mujalt Indoneesiast kastiautodega juurde. Ja oiiiiii need suured ehitusmaterjali veavad autod! Ughhh, küll neid oli palju ja need kohe üldse ei sobinud nendele kitsatele tänavatele liiklusummikuid tekitama. Kui me läheks aasta pärast tagasi, siis oleks tänavapilt hoopis teine ja meiesugustele turistidele veel rohkem võimalusi. Kuigi ma ei tea kui palju üks inimene jaksab oma elu jooksul täpselt samasuguse kaubaga butiike külastada, lihtsalt üks on kirjade järgi ökoloogilisem kui teine?! Minul igatahes on küll normaalselt ära ammendanud, kuid vähemalt on õuest ikkagi ilus vaadata. 😄
Aga Uluwatu üllatas täiiegaa!!! Mõeldes sellele kui rets liiklus on kõikjal, siis seal oli Bali kohta veel ok seis. Kordan: BALI KOHTA OK. Muidugi kui sa tahad ühest linnast teise sõita, siis 20km läbid autoga 2h ehk siis see ütleb juba piisavalt! 😅 Vahemaad on tegelikult väikesed kõikide nende põhiliste linnade vahel (Uluwatu, Canggu, Seminyak), aga ainult sellisel juhul, kui rolleriga liigelda. Ma käisin lõpuks mitu korda nädalas teises linnas iluprotseduuridel ja tellisin endale selle jaoks rolleritakso (Gojek) järgi! ROLLERITAKSO!!!! Maailma parim lahendus täpselt mulle, kes ma ei taha ise sõita. See on kiire, turvaline ja odav viis liiklemiseks. Ma isegi ei kavatse Balil sõitma hakata, sest sealne liiklus on hullumeelne. Nagu nad ise ütlevad, et ainus reegel on see, et reeglit pole ja täpselt nii ongi. Mu rollutaksojuhid olid ju kohalikud poisid ja no need sinkavonkatasid pro levelil igalt poolt läbi ja mitte mingit ummikus passimist ei olnud. Kui kuskilt läbi ei saa, siis kuskilt ikka saab! EHK SIIS KÕNNITEELT!! Kujutad sa seda pilti ette – me sõidame järsust mäest ülesse, kell on 5 õhtul ja liiklus on paksult umbes. Mida me teeme? Vasakul on kõnnitee, mis asetseb küll palju kõrgemal autoteest, on üsna kitsas ja kus on mõned lahtised kiviplaadid, aga see meid ega ka teisi rollereid ei takista, sest kõnniteesid kasutatakse osavalt autodest möödapõiklemiseks ära. Hoidsin hambad ristis ja keha krampis, et peal püsida, aga punktist a punkti b jõudsin iga kord. Ühest linnast teise (45min sõitu) läks maksma keskmiselt 5-7€.
Kui sa aga ühest linnas teise ei taha sõita, vaid eelistad Uluwatus paikne olla, siis päris niisugustes ummikutes istuma ei pea. Uluwatus on suht mõnus ringi sõita, loodus on ilus, ruumi on (taaskord: Bali kohta, sest sealne liiklus on kreisi) ja avastamist jagub. Randasid on mitmeid, millest kõik küll ei ole ujumiseks nii mugavad (mõnes kohas liiga suured lained, läheb ruttu sügavaks või palju vetikaid), siis ujumiskohti leidub ka. Tänu nendele õhtustele jalutuskäikudele rannas sai Bali meie jaoks täiesti uue tähenduse. Uskumatu, kuidas me mitte kunagi ei tahtnud Uluwatusse minna, sest see läks kuidagi meist mööda, aga Uluwatus on kõige rohkem teha, näha, nautida, seigelda. Ja oi millised roosad päikseloojangud! Seal saab pikemalt elada inimene, kes ei taha hommikust õhtuni joogas käia või ainult surfamisega tegeleda, vaid kes tahab rolluga vabamalt saart avastada ja veitsa rahulikumalt asja võtta. Sellest sündiski meie mõte 1 kuu asemel hoopis 2 kuud Balil veeta.
Kuna me pikendasime oma viisat kergelt öeldes tundepuhangu mõjul, siis täiesti selgelt polnud me ööbimist ette vaatanud ja otsustasime pikendada seda minimajakest, kuhu me esialgu paariks päevaks peatuma jäime. Sinna kompleksi kuulus 12-14 majakest, bassein, kohvik ja tsillimisala. Alguses oli kõik tore, sest minu jaoks olid põhilised kohvikud ja jõuks ainult jalutuskäigu kaugusel. Koht tundus üsna vaikne (katsu sa leida Uluwatus päris linna keskele ööbimist ilma ette broneerimiseta), kuniks sinna lendasid 2 Aussi täis hillbillit kutti, kes olid 100% essat korda ema silma alt ära. Sellised tüübid, kes tõmbasid hommikust õhtuni ennast mällu, ööbimiskohast väljas ei käinud ja TELLISID SINNA PROSTITUUTE!!! Nagu wtf mis asi sa oled??!!! ME SAIME KÕIK SELLEST ÜRITUSEST OSA!!!! 🫠 Kõige haigem oli see, et meie Raimoga läksime töötajatega rääkima, et kas me bronnisime endale bordelli (sest see oli kohutav, mis seal toimus) ja siis mingid 2 täiskasvanud eiteakustpärit tüüpi tulid meile ütlema, et oi nad on seda juba 5 tundi kuulanud, et issand kui kopp ees. Miks sa siis midagi ette ei võta suur mees? 😅 See seik nende hillbillidega lõppes selliselt, et kuigi töötajad käisid nende ukse taga kuulamas, olid kellegagi vahetpidamata telefonis, siis mitte ükski nendest ei julgenud seda bordelli laiali ajada. Järgmisel päeval saime lihtsalt oma raha tagasi.
Sellest ajendatuna käisime vaatamas veel mõnda ööbimiskohta. Valikut väga ei olnud, aga mõlemad tahtsime normaalse inimese kombel elada, sest selline labane vibe jäi sisse. Meil olid sellised variandid: a) kas me võtame ööbimise kuskile kaugemale, mis tähendab, et peame igapäevaselt liiklusummikutes passima, b) jääme “bordelli” edasi (no vabandage, aga meie minivilla seiklus sai teise tähenduse) või c) võtame uue ööbimise, mis on väheke eemal ja mille bassu ääres käib 9-9ni kõva tümm, kuid see-eest majake on imeilus ja avar (jälle kompleks, kus mitu minivillakest koos). Uluwatus on väga välja privaatseid villasid, aga need asuvad keskusest väljas ja sa pead ikkagi aegsasti ette bronnima, kui tahad suuremat valikut. Ja hinnad ei ole enam samad nagu nad olid enne koroonat.
Otsustasime “bordelli” edasi jääda. 😄 Mitte sellepärast, et see oli meil ette makstud, vaid sellepärast, et me kumbki ei tahtnud liiklusummikutes passida ega hommikust õhtuni tümmis elada. Meie õnneks need hillbillid lahkusid.. aga nagu kirss tordile tuli samal ööl rämeeeeeee padukas!!! Taevas välkis, paukus, maa lausa värises sellest müristamisest. Elekter läks ära, mis tähendas meie jaoks seda, et konditsioneer lakkas töötamast, mis nagunii vaevalt midagi puhus (jah, meil joppas ka sellega 🥲). Ühesõnaga toas läks megapalavaks ja oota!!!! Kuigi need vihmad ja müristamised olid praktiliselt igaöised, siis paistis, et meie majakese eluiga sai täis ja KATUS HAKKAS IGALT POOLT LÄBI LASKMA!!!! 🤣 Täis nali mis seal toimus ausalt. Kukkusime keset ööd majandama, et oma asju kuskile ära tõsta ja tehnikat päästa. Hommikuks oli põrand täiesti läbi ligunenud ja sellise märja puuonni smell üleval. Prrrrr, mis vastik niiskus!!! Ise juba naersime, et mida kuradit siin saarel toimub!!?? Tänu jeesusele ja muudele loomadele vabanes meie kõrvalt majake, mis pidi olema komplikatsioonideta ja nii me siis asusimegi surmväsinuna meeletu “kopp ees” flowga ühest majast teise kolima. Saime endale kõige privaatsema majakese, kus me saime oma Bali tripi lõpuni olla ja tõepoolest ilma erroriteta! Tegelikult meil polnudki palju jäänud järgmise lennuni, vähem kui 2 nädalat, mille ma siis otsustasin iluprotseduuridega sisustada. 😂
Balil on väga palju ilukliinikuid ja need ei ole mingid suvalised kohad, vaid ikkagi kõrgelt hinnatud ja kvaliteetseid teenuseid pakkuvad. Peamine külastaja tuleb Austraaliast, kuna Balil on ilu odavam, aga kõik olulised teenused olemas nii kehale, kui ka näole. Ma käisin Body Labis super cellu kuuri tegemas ehk siis peput trimmimas ja Laser Me’s laserepilatsioonis. Olen aus ja ütlen, et see super cellu protseduur oli rämedalt valus!!!! Nad tõmbasid mu kintsud kuppudega vaakumisse ja libistasid nendega edasi-tagasi, aga no see kupp oli ikka KUPP, mitte see nunnukas, millega ma kodus teen. Vaata siit videost, kuidas need kupud tõmbavad nahka. Üldiselt ma olen aru saanud, et väga valulikud protseduurid ei pruugi kehale just parimad olla (!!), aga selle vaakummassaazi kohta saan küll öelda, et nahk muutus siledamaks ja olemine läks kohe mõnnamaks! Nüüd ma tahaks Eestis jätkata, aga pole veel kindel, kus ja mida enda jaoks valida.
Laserepilatsiooni ma ei plaaninud Balil minna, sest ma käisin vahetult enne reisi ära, aga kuna ma võtsin 3 purki toidulisandeid testimiseks kaasa, millest 1 on mõeldud juustele ja küüntele, siis juhtus see, et karvad hakkasid kasvama. Luban jagada peatselt millega tegu, aga hetkel on need läbimüüdud!!!!! Ma saan alati aru, kas tegemist on kvaliteetsete toidulisanditega, sest kui juustest nii väga ei saa aru (pikad, tumedad ja kahused juuksed ehk karvad koguaeg nagunii püsti), siis ülejäänud keha reedab ja kõik mu laseriga eemaldatud karvad tulevad tagasi!!! 😠 Masendav! Toon Laser Me’le võrdluseks oma Eesti stuudio ja kui mu tegija Eestis teeb 10-15 min täiesti valutult protseduuri ära, siis Laser Me’s läks aega 1h ja oli veits valus. Pluss tulemus ei tulnud nii puhas, kui Eestis, aga see eest jällegi abiks ikka, et ülejäänud reis mugavalt ära olla.
Lisaks kehaprotseduuridele tahtsin Body Labis ka näoprotseduure teha, nt nahka niisutada või midagi muud huvitavat, aga ma ei jäänud konsultatsiooniga rahule. Ma läksin sinna selle mõttega, et tehke midagi, et mu nägu tahaks kindlasti palju asju saada, olles nii palju soojas ja päikese all, aga ma ei tea mida valida. Enda arust oleks ju kõike vaja! 😂 Tüdruk pakkus mulle happekoorimist, millest ma keeldusin koheselt, sest ma juba uurisin selle kohta eelmisel aastal Eestis. Ja hea, et uurisin. Ma oleksin pidanud veetma terve ülejäänud reisi toas, sest päike on keelatud!!!!! 😄 Tänaseni mõtlen, et kuidas ta küll sellise asja peale tuli, et jah, pigmendilaikudest tahaksin muidugi lahti saada, aga mitte Aasias lauspäikese all! Muideks pigmendilaikude ravi kohta lähengi uurima tagasi Eestis olles dr. Mari Laasma ilukliinikusse. 🤞🏼
Tänaseks päevaks, olles juba värskelt tagasi Tais, on meil tekkinud sulaselge pilt, kus me tahaksime edaspidi pikemalt talvituda. Ja endalegi üllatuseks üldsegi mitte Balil, vaid Tais. Kuigi Uluwatu oli uus ja huvitav ja see saab olema veelgi ägedam, siis mõlemad Raimoga leidsime, et see liiklus seal sai saatuslikuks. Võrreldes Taiga, kus on issandkuitsill rolleriga kruiisida, on Bali katastroofiline ja räpase õhuga! Mul läks nahk niiiiiiiiiii pekki sellest linnade vahelisest sõitmisest. Näonahk jäi enam-vähem okeiks, sest mul on oma kindel kosmeetiku “välja kirjutatud” näohooldus kaasas, aga APPIKENE, MU SELG!!! Must sai vahepeal täielik krokodill, mis alles nüüd, kuu aega hiljem hakkab tagasi normaalseks minema. Bali temperatuur on selline konkreetne saun, sa higistad nagu loom, poorid on lahti, aga samas mässid ennast paksu spfi sisse ja lähed kuskile heitgaasi oma päeva veetma. Ülihalb kombo mu nahale! 😬 Iga päev pidin juukseid pesema, sest need haisesid ja kleepusid!!!! Ühel korral ma testisin ega pesnud samal päeval juukseid ja tulemuseks sain sellise õuduse, vaata video tiktokist. 💀 Prilliklaasid olid lühikese ajaga läbipaistmatud ja riided konkreetselt haisesid õhtuks. Tüdinesime sellest ära.
Bali jääb alati üheks meie lemmikuks sihtkohaks, oleme seal siiski põhjusega kõige rohkem puhkuseid oma elus veetnud! Esimesele kohale paneme nüüd Tai ja kui tahame vaheldust, lendame Balile! Enam ei kibele niiii retsilt tagasi (aasta pärast vb räägime muud juttu täiesti vabalt 🤣), aga hetkel tundub, et ilmselt oleme piisavalt seal käinud, olnud, aga kodus tunneme ennast siiski pisikesel Tai saarel. Sellegipoolest ootame suure huviga milline tuleviku Uluwatu saab olema, sest juba praegu oli näha, et talvitumiseks on see kindlasti imeline linn oma ilusate randade ja aesteetiliste villadega.