🍒 Ainulaadsed FRANK Fruities suhkruvabad ilukommid nüüd e-poes saadaval! 🍑
🍒 Ainulaadsed FRANK Fruities suhkruvabad ilukommid nüüd e-poes saadaval! 🍑
Jumalate Saar Bali on tuntud oma ainulaadse kultuuri ning sügavalt juurdunud hinduistlike traditsioonide ja uskumuste poolest. Mitmekülgne kunst, rituaalid ja pühapaigad on tõeliselt lummavad, mistõttu siia on raske mitte tagasi tulla. Ma ei ole veel kusagil mujal kogenud seda, kuidas igapäevaelu põimub nii tugevalt jumalike jõudude austamisega. Lõhnavad viirukid tossavad kõnniteedel ja kohvikutes, pisikesed lillelised ohvrid kaunistavad rollereid ja ukseesiseid.
Bali kultuuris on olemas traditsioonilised riisipõllule või äritegevusele paigutatavad ohvrid ja dekoratsioonid, mida nimetatakse “canang sari”-ks. Need on Bali hinduistlikud ohvrid, mis on loodud jumalatele ja näitavad tänulikkust ning austust jumalate ees. “Canang sari” koosneb värvilistest lilleõitest, riisiteradest, lehtedest, viirukitest (või tõmbamata suitsust!!!), küpsistest, nätsudest jms, moodustades väikese kauni kujunduse. Neid ohvreid näeb nii kodudes kui ka äride ees, templite sisehoovides ja muudes olulistes kohtades, rolleritel, autodel jne. Põhimõtteliselt kõikjal! “Canang sari” pannakse välja iga päev, kuna see on osa Bali kohalike igapäevastest rituaalidest.
Need ohvrid on mitte ainult jumalatele austuse avaldamise viis, vaid usutakse ka, et need aitavad hoida tasakaalu ja harmooniat nii inimeste kui ka jumalate vahel. Ohvrid sümboliseerivad tänulikkust elu eest ning aitavad hoida positiivset energiat ja head õnne. Seega võib öelda, et “canang sari”-d on seotud õnnistuste ja heaolu soovimisega nii äridele kui ka kogukondadele Balil. See on lihtsalt nii maagiline ja tuletab endalegi meelde olla tänulik selle elu eest, mille ma endale valisin ja loon.
Bali on ainus enamjaolt hindu kultuuriga piirkond Indoneesias, kuna enamik Indoneesia territooriumist on enamasti islamiusuline. Kui Balil austatakse mitmesuguseid jumalaid, hingi ja loodusjõude, siis mujal Indoneesias järgitakse Koraani ja kummardatakse Allahit. Ja kusjuures minu jaoks on hinduism väga eestlaslik, sest kui eestlane üldse midagi või kedagi usub, siis enamjaolt ikka loodusjõude, olles metsa- ja maarahvas.
Kultuurile ja imelistele rituaalidele lisaks teeb Balist Jumalate Saareks ka siinne äärmuslik ilm. Hommik algab sageli päikesepaisteliselt ja mega palavalt, vahest lausa nii nagu istuks saunalaval, kuid päeva edenedes võib kogu atmosfäär muutuda ja tõenäoliselt muutubki. Ühtäkki võid jääda lauspaduka kätte, mida saadab kõva müristamine ja välgusähvatused (mis on täielik strobo!!). Ja üldiselt on nii iga päev! Kui vihma hakkab sadama, siis oleks parem toas olla, sest sa ei tea iial, kas asi läheb tormiks või vaibub mõnekümne minutiga. Sellised päeva jooksul toimuvad ilmamuutused ongi iseloomulikud troopilisele kliimale. Ja mis sest, et praegu on siin vihmahooaeg (et see igapäevane sadu ja müristamine on oodatud), siis tegelikult on täpselt sama ilm olnud iga kord, kui me siin oleme olnud, vahet pole kas märtsis, novembris või jaanuaris. Just selle troopilise vihma, võimsa müristamise ja niiske kuumuse pärast mulle Bali kliima täiega meeldibki.
Ka maavärinad on üsna tavalised nähtused. Alles paar päeva tagasi saime maavärina osaks, mis polnud meie jaoks Bali saarel sugugi mitte esmakordne. Mitte midagi hullu polnud, aga kummaline tunne oli siiski, sest you’ll never know. Eestis on selles osas hea rahulik, orkaanid, maavärinad ja aktiivsed vulkaanid on õnneks võõras teema, aga talv on jällegi lõputu. Mul ei ole otseselt talve vastu midagi, aga kui ma saan valida plätude ja kasukate vahel, siis ma valin alati plätud.
Kogu selle ilu juures ei saa mainimata jätta seda, et Bali mees on nagu korsten, tõmmates vahetpidamata suitsu. Faking punast Marlborot, seda kõige kangemat kraami!!! Vahet pole kui auklik su t-särk on, peaasi, et tobi kärssaks ees. Meil on olnud nii palju kordi, kus me oleme pidanud lauda või lausa kohvikut vahetama, sest suitsuhais ajab hommikul kell 8 oksele. Tahaks ju nautida seda õuesoojust mõnusa kohviga, aga Balil peab arvestama sellega, et suitsetada võib peaaegu kõikjal. Ja selline asi nagu “klient on kuningas” siin ei kehti. Töötajad võivad vabalt sinu kõrvallauas tossama hakata, arvestamata sellega, et sa endale just vitamiinirohke smuutikausi tellisid ja seda sööma hakkasid. Selliste olukordade vältimiseks on hea einestada vegan restoranides, kus hind on praktiliselt sama nagu meil Eestis, aga kus suitsetamine pole lubatud.
Ägedaid taimetoidu kohti on siin väga palju ja isegi kui restoran ei reklaami ennast vegan või vegetarian kohana, siis tofu ja tempeh on riisi- või nuudliroogade juures nagunii sama tavaline valik nagu lihagi. Ma juba panen vaikselt ainult toiduklippidest video kokku, sest kõik näeb nii hea välja ja ma söön siin miljon korda paremini kui kodus. Kuigi mulle meeldib süüa teha, siis mul ei ole nii palju aega, et midagi erilist kokku klopsida ja lähen kiiremat teed pidi, süües palju sügavkülmutatud aedvilju, kartulit ja karriroogasid. Siin me einestame ainult väljas ja sööme korralikke portsjone, et mitte niisama näksida. Me ei hakka prussakatega riskima hotellitoas, sest usu mind, neile väga meeldivad krõbisevad kotikesed.
