Issanda loomaaed on kirju. Ma ei tea kust see ütlus tuleb, aga pakuks, et Koh Phanganilt. Kiilakad naised, pikajuukselised mehed, üleni tatoveeritud ja omanäoliste riietega inimesed – tänavapilt, mida hallis Eestis ikka veel ei näe. Võib-olla näeks rohkem, kui me kõiki riideid koguaeg selga ei peaks panema, aga well, sulandume oma halli ilmaga kenasti kokku. 😄 Ma ei saa aru, kas see talv on veel pikemaks läinud, pidades silmas eelmise nädala storysid järjekordsest lumekihist?! 🤨 Päris hull, aga me oleme siin väga paljude tuttavaga kokku puutunud (Tai on uus Austraalia) ja KÕIK plaanivad poole aasta pärast tagasi tulla, et põgeneda sügismasenduse ja külma eest. Keegi ei viitsi seda jama kannatada. Milleks valida never ending pori ja pimedus, kui saad paljajalu kõndida ja varbad sooja vette pista?
Mul kulub enda toast välja sättimiseks 30 sekundit: päikesekaitse näole, juuksed krunni, kleit selga, plätud jalga ja minekut. Naised siin on väga naiselikud ja seksikad. Riietus võib olla üsna napp, aga mitte odav. Kordagi ei teki tunnet, et keegi otsiks hullult tähelepanu, vaid kõik tunnevad ennast vabalt. Koh Phangan on koht, kus sulle ei panda mingeid x silte külge ega mõisteta su riietuse või soengu üle kohut. Ole see, kes sa olla tahad. Mega lahe on inimesi vaadelda. Nad on siin palju ulakamad kui kuskil mujal, tehes asju, mida nad kodus ilmselt ei teeks! 😄 Nt Phuketis elades tundsin mugavamalt, kui panin mustad retuusid ihu paljastavale heegeldatud kleidile alla, aga siin oleks see too much!!!! Ainult bikiinidest või ühevärvilisest pesust piisab nii nagu beach beibele kohane. Samamoodi mõtlen, et milleks kanda jõusaalis trenniriideid, kui sul on Calvin Kleini trussikud juba nagunii jalas (üks gei paarike käis ainult aluspükstes trenni tegemas 😆). Nii koomiline, appiiii!!! Kirjuta googlesse “agama sex scandal” ja saad isegi aimdust milline rahvas siit läbi käib. 😄
Meile meeldib täiega Zen Beachil õhtuti päikseloojangut vaadata, sest see pilt, mis meile avaneb päikseloojangu eelselt ja järgselt, on unbelievable! Rahvas koguneb randa umbes 17-18 paiku. See näeb välja selline: üks seltskond teeb joogat, teine suitsetab kanepit, keegi teeb puu all trenni, mingi vend tuleb oma blästeriga tümmi panema ja tantsib nii nagu homset poleks. 😆 Mingi rahvas teeb acro yogat, teised filmivad neid. Siis hakkavad suvalised paarid neil jäljendama ja proovivad samu poose, aga ilmselgelt pakub see neile rohkem nalja kui “joogatunnet”. Vahepeal joinib madnessiga mingi kamp šampusega, kes süütavad paar viirukit põlema. Mmmmm, kui mõnus lõhn! Teisel pool teeb keegi videokõne. Merel sõidavad inimesed supiga, osad ujuvad. Keegi jalutab liival, jääb lambist seisma ja hakkab võimlema. Üks paarike laotab oma kristallid rannatekile ja hakkab mingisugust energy healingut vist tegema. 😄 Kohalik Tai naine kantseldab ahvikest oma õlal, keda ta hoiab sabast kinni. Koerad jooksevad selles segasumma suvilas ilma peremeesteta ringi ja kui sa oma kotte ei vaata, võid avastada väikse pissilaigukese sellelt. 😌
See kõik toimub sellise goa house muusika saatel, sest rannabaaris mängib dj. Ülihea chill vibe. Ei anna võrreldagi sellega, mis toimub teisel pool saart Full Moon Party ajal. Mõtle sellest kui iga kuu toimuvast Weekend Festivalist aga korruta see intensiivsus 10-ga. Viibisime sellel ajal seal Haad Rin rannas ettevalmistuste ajal ja nägime kui palju rahvast taksodega järjest peale laekus, et 3 päeva mällis olla. 😁 Peamine osaleja on 18+ vanuses, kes tuleb sõpradega (väga palju austraallasi), kes endale mingeid piire ei pane ja kes võib nt järgmisel hommikul avastada, et a) ei mäleta mitte midagi (jookidesse topitakse aineid) või b) sa oled paljaks röövitud. Kahjuks on see sellise mainega, et kõik ei jõuagi elusalt koju. Palju uppumisi ja surmaga lõppevaid avariisid nii rolleri (kurvilised teed on isegi kaine peaga sõites retsid), kui ka paadiga. See sai alguse mitukümmend aastat tagasi rahulikust hipi hängist, millest on praegu asi väga kaugel. Meil oli heameel sealt enne hullumaja ära sõita, aga juba siis oli umbes 10 napikat teel, sest vastutulevad tüübid rolleril sõitsid täiestiiiiii savilt vastassuunas ja mõni ilma tuledeta!!! Kuidas sa saad eeldada, et meie, kes me õigel rajal sõidame, tõmbame tee äärde?! Teades, et enamus sõidavad nagunii esimest päeva elus rolleriga. HAIGE!!! Kui sul on enda elust suva, siis see on sinu probleem, aga ära tule teisi ohustama. Koh Phangan on täiuslik yin ja yang sümbol. Ühel pool saart madness ja elupõletajad, teisel pool rahu ja enesetervendajad. Mina tunnen ennast zen poolel koduselt.
Minu joogaarmastus tekkis esimest korda Balil umbes 4-5 aastat tagasi. Minu jaoks käivad siiamaani troopiline puhkus ja jooga käsikäes, kuigi nt Eestis mind jooga väga ei köida. Ma ei naudi seda nii nagu troopikas. Looduses joogat teha on üks parimaid tundeid maailmas. Kerge tuuleiil nahka paitamas, kõrvus lainete loksumine või vihma tibutamine, keha on soe ja lõõgastunud, viirukist tulev magus hõng ninasõõrmetes. Vau! Täielik hingepalsam. See on kodutunne südames. Mäletan kui ma alustasin Balil joogaga, siis see tunne, mis mind valdas oli täpselt niisugune, nagu ma oleksin oma keha ja vaimu lõpuks kokku toonud. Nagu ma oleksin pikalt kadunud olnud ja jõudsin koju, oma keskmesse. Selline kogemus, kus tahaks õnnest nutta, aga mida on raske sõnadesse panna. Veel vähem teistele edasi anda. Naljakas öelda, aga see muutis minu jaoks kõike, nii palju, et 3 aastat tagasi otsustasin Balil Akasha Yoga Academy’s joogaõpetaja kursusele ennast registreerida.
Elul olid tol hetkel teised plaanid. Paar päeva enne mu Bali reisi saabus koroona ja me tühistasime oma lennud. Maailm läks hulluks ja keegi ei teadnud mida teha. Suhtlesin joogakooliga, et mis nüüd saab? Ma olen juba kursuse eest 2000€ maksnud, aga nii minu kui ka paljude teiste reis jääb nüüd 100% ära?! Nad palusid mul oodata.. Lihtsalt see värk, et.. ma ootan siiamaani. 😁 “Lahendus” minu murele oli nende meelest suurepärane uudis, öeldes mulle, et nad filmisid kogu kursuse üles ja ma saan kodus online’is joogat teha. Ma pidin närvivapustuse saama. Kirjutasin neile, et vabandage, aga mis si** see on, et mismõttes ma teen 2000€ eest kodus kõrvaklappidega joogat, kui ma saan tasuta youtube’ist seda vaadata? Nad arvasid, et see on super variant, et saan endale sobival ajal kursuse läbi teha, et küll me hakkame saame. Suva, et üks klikib kodukontoris kompuutris ja teine seal kõrval üritab zen olla.. 🥴 Ja kui ma küsisin oma raha tagasi, siis nad ütlesid, et see raha läks juba reklaamidesse! Nad pidid online kursuse reklaame tegema, sest muidu kool ei saa tööd jätkata. 😄 Ilmselgelt ma ei jäänud sellega nõusse ja hetkel nad mu meilidele enam ei vasta. Aga selline üks osa sellest “spirituaalsest maailmast” ongi. Väga väga palju bullsh*ti meeletult suures businessis. Kahjuks on paljudel nii palju usku inimestesse, kellel on sertifikaadid ja kes esitlevad ennast mingi masteri, tervendaja, guru või misiganes tegelasena. 😂 Kui ma tahan, siis ma võin ennast vabalt siin näiteks eeemmm “juuste energia shamanic tervendajaks” tituleerida, tähtsat nägu teha ja “tervendamistega” elatist teenima hakata. 😌😆 Ma ei ütle, et ära usalda kedagi, vaid jää realistlikuks ja märka detaile.
Tegelikult mind ei muserdagi enam see lugu, raha rahaks. Raha tuleb ja raha läheb! Ausalt öeldes ma ei tea kas ma tahakski selliste inimestega enam koostööd teha ja nende kooli kuuks ajaks õppima minna. Kõvad joogamasterid küll kui tegelikult varastavad raha ja teevad endale oiiiiiiii millist karmat. 🤡 Sellegipoolest ma ei ole sellest mõttest loobunud, et joogaõpetaja kursustele minna. Lähen kindlasti, aga ootan millal õige kursus minuni jõuab. Kas ma nüüd päris õpetajaks hakkaksin, aga enda jaoks tahaks küll joogat õppida, tasakaal saavutada ja painduda!!! Kunagi viskasin igas suunas spagaati, aga siis ma sain kerge vigastuse ja pärast seda läksin lukku. Tänaseks päevaks olen peaaegu aastakese nädalas mitu korda, 5-10 minutit ennast venitanud ja märkamatult olen hakkanud jälle ülihästi painduma. See tuli nii järsku, et ma ise ei saanud arugi! 😄 Ja ma ei tee joogat, venitan enne ja pärast jõusaali natuke, aga tulemused on reaalsed!!! Tasa ja targu!
Koh Phanganile jõudes tegin koheselt Orion Healing Centre’is jooga kuukaardi. Olin veits skeptiline. Ma olen Bali joogakeskuse poolt nii ära hellitatud, et igal pool mujal tundub selline mehh olevat. Õnneks, õnneks, õnneks hakkas mulle Orion meeldima. See on pisem kui Yoga Barn, aga asukoht on RANNAS!!!!!!!!! Üldiselt on mul päevas vähemalt 1 tund, mis mulle võiks meeldida – kas siis aktiivne vinyasa või rahulik yin. Kui ma isegi otsustan joogasse mitte minna, siis veedan oma vaba aja Orioni taimetoidukohvikus kookost juues ja kirjutades. Mõnus koht vedelemiseks. Kuukaart, mis võimaldab sulle kõiki joogatunde va arial yoga, maksab u 122€ ja drop in klassid 11€. Lisaks leiad tunniplaanist meditatsioone, breathworke, reiki, kakaotseremoonia, ekstaatilise tantsu, sound healingu, trauma vabastamise, human design’i õppe, vegan toidu cooking classi jne. Need tulevad lisatasu eest ja maksavad keskmiselt 13€. Piilusime ka Pyramid Yoga Centre’sse, mis asub mägisel pinnal metsa sees, aga see oli selline ehe “Vale pööre” film, kus ma kindlasti ei saaks ühtegi minutit öösel magatud. 🤣 Pluss mu lemparid sääsed ei jätnud mind sekundikski rahule.
Viimastel aastatel populaarsust kogunud wim hof meetod ehk maakeeles vaatakuikauasuudadjäävannisistuda, on ka siin laialt levinud. Ägedamad jõusaalid, taipoksi- ja joogakeskused tulevad koos jäävanniga. 😁 Saad jääkamakatega palmi all istuda. Täiesti loogiline! Huvitaval kombel oli kunagi Saaremaal palju kergem jäävannis istuda kui siin palavas kliimas. Jalad tõmbasid sekunditega krampi, mistõttu vannist välja saamiseks pidin Raimo abi paluma, et ta mu jalgadesse kiirelt elu tagasi masseeriks. Palju parem on ju aurusaunas ennast soojendada! 😂 Orionis saab kuukaardiga jäävannis, infrapuna- ja aurusaunas tasuta käia. Kusjuures pärast joogat on extra steamy ja lõhnav aurusaun eriti mõnna – ruumist välja tulles hakkab hästi korraks isegi jahe, mida muuljuhul sellel saarel pole võimalik kogeda.
Võtsin seekord enda joogamati reisile kaasa, aga kes ei viitsi tassida, saab oma tunnid üldkasutataval matil ära teha. Kui jõusaalis higist läbivettinud põrand mind nii väga ei häirinud, siis joogamati osas on mul teine suhtumine. 😅 Ma ei suuda keskenduda poosi hoidmisele kui ma suren lebra kätte ära!!!!! Minu matt ei haise ja seda kasutan ainult mina. Ükspäev tegin vinyasat ja klass läks niiiiiiiiiii täis, et ootamatult olin pressitud kahe mehe vahele. No mine metsa, mis higihais seal oli. Poolteist tundi unistasin värskest õhust ja tuulest, sest see oli täielik piin. Jah, me teame, et deodorandid sisaldavad alumiiniumi, mida ei tohi nahale panna, aga vali siis alumiiniumivaba deodokas või pese ennast enne tundi????!!!!!! Kas sind ennast ei häiri see hais? Ma ei tea, aga mind ilgelt segas mu enda higi, kui ma alles testisin alumiiniumivabu deodokaid. Thaaannnkk gawdddd pasavaba Wild deodokate eest, millega olen nüüd nagu lilleke!! Hommikuti tõmban kaenlaalused sellega üle ja püsin õhtuni korras. Soovitan täiega!
Lisaks sellele, et ma pidin haisu kätte ära lämbuma, ei tajunud üks mees absoluutselt piire ja sirutas ennast nii minu kui ka ühe teise naise matil vabalt välja. Nagu mikkkkkks sa topid oma higised käed minu matile? Vabandust, aga mul on minu personal space ja ilma luba küsimata pole okei ennast igale poole peale pressida. Ma märkasin, et ka tema teisel küljel olev naine oli maksimaalselt häiritud, sest ta ei saanud enda matil normaalselt joogatada, kuna üks vana otsustas kasutada lausa kolme matti. Teised klassisolijad said enda matiga hakkama, aga ta vist ei teadnud, et igaühel oma. 🥲 Edaspidi valisin igaksjuhuks muud joogatunnid. 😂
Armusin uuesti yin joogasse. Ohhhh kui äge on õhtul kell 17:00 päikse loojumisega yini teha. Reaalselt PARIM!!!! “Hingele pai, kodutunne südames” jooga. Kuna ma elan muidu üsna yang energias ehk töötan palju, sebin meeletult, siis yin on täpselt see stiil, mis loob minus tasakaalu. Teeme keskmiselt ainult 10 erinevat poosi ja lihtsalt oleme. Sulame mati sisse. Võimalik, et sõna otseses mõttes sulame viimaste päikesekiirtega. 😁 Minus tekib selline lõõgastunud olek nii kehas, kui ka vaimus, et kipun alati magama jääma. Vahest pean vastu tahtmist pingutama, et unne ei suiguks, aga ükskord siiski ei suutnud punnitada.. Joogaõpetaja tuli üles äratama, et meil on uus asend, võin ka ennast ümber sättida. 😆 Ma jäin magama pea matil, pepu püsti. Okeiiiiiiii siis!!! 😂😂😂 Kuidas ma küll saaks selle relax tunde endasse enne magamaminekut tagasi kodus olles???!! 😬 Puhkusel tuleb koguaeg uni peale ka keset päeva! 😂
See saar teeb minuga imesid. 🫶🏽