Elu Aasias (või üldse väljaspool Euroopat) tähendab alati ootamatuid olukordi ja/või muudatusi tervises. Sa ei tea mitte kunagi ette, kuidas su keha reageerib võõrale veele, toidule, kliimale ega putukahammustustele, rääkimata lahtiste haavade paranemisest, viirustest ja bakteritest. Alati tuleb valmis olla, sest meie immuunsüsteem ei ole harjunud paljude siinsete haigustega ja kuuma ilmaga on nagunii topelts*itt olla. 😆 Arvan, et mul on enda süü tõttu olnud igakord välismaal elades mingi äpardus, mõnikord suurem, teinekord kergem. Peamiselt päikesepõletus, sest kunagi ma kahjuks ei kaitsenud ennast normaalsete vahenditega ja oma valge nahaga sain kiirelt tulipunased õlad ja villid käsivartele. Vähemalt tänasel päeval saan öelda, et jessssss, ma olen õppinud oma ränkadest vigadest ja ilma covermark rayblock päikesekaitseta ei astu õue isegi mitte pilves ilmaga. Tutvustan kogu sarja peagi lähemalt, aga seniks piilu bioport.ee lehele ja salvesta see endale ära!!!!!!
Kui muidu hetkeolukord on maximaalselt bueno, siis 1 probleem mul on – eelmisest nädalast saati pigem pilte endast ei tee (ainult seljatagant 🙃). Nagu ma mainisin, et ei tule vast uudisena, et toidu, joogi, putukate, lahtiste haavade ja muu sellisega tasub Aasias olla väga ettevaatlik. Nende kõige rõvedamate toidumürgitustega on meil siiani õnneks läinud, sest me ei söö liha, aga ette on tulnud nii üht kui teist. Filipiinidel saime kõhuhädade osaliseks pärast seda, kui ühes kohvikus kookoskoorega kohvi jõime ja sealseid imeilusaid smuutikausse sõime. Päris kindel, et puuvilju nad pudeliveega ei pesnud ja sellest võis meile täitsa piisav olla, et terve päev retsi palavikuga voodis olla ja vaheldumisi oksendamas käia. Ma ei julge enam mitte ühtegi tilka kraanivett hambaharjale tilgutada. Megakurb on küll seda plastikut kokku osta, aga meil ei ole muud varianti. Veepudel on enimmüüdud kaup ja sellel on ikkagi mingi põhjus.
Mis siis juhtus? Kõik algas sellest, et igemed muutusid kuidagi valulikuks, aga süüdistasin selles hambaniiti. Selleks ajaks olime Tais olnud umbes 2 nädalat. Hambaniidiga on mul selline armastan-ei armasta suhe, vahepeal ok, teinekord väga ebameeldiv protseduur, aga kokkuvõttes on selle kasutamine mulle rohkem kasu kui kahju teinud (sellest saad aru siis, kui kannad kapesid). Päris mitu päeva tundsin suus ebamugavust, aga süüa, juua sain ja otsustasin, et pesen hambaid ettevaatlikumalt. Üks õhtu hambaid pesema minnes järsku märkasin peeglist, et kaela paremal pool on lümfisõlm täiega suureks paisunud. Mul hakkas kohe alarm tööle, sest mul oli lapsena korra see sama jama, mis tuli sellest, et haiglas süstiti mulle liiga kangeid ravimeid otse veeni. Mu organism sai tugevalt häiritud ja haiglast koju jõudes avastasime, et mingi muna on kaelal (lümf kogub mürke, et need ajju ei jõuaks). Mind taheti koheselt opile saata (tuled haiglast, et midagi muud ravida, aga saad veel hullema pasa kaela). Õnneks saime 100% looduslike vahenditega sellest jagu, tänu emale, kes alati leidis alternatiivne, et mitte noa alla minna. Mul peaks tänaseks päevaks olema muidu päris mitu operatsiooni kirjas, aga saime teisiti!
Sellel samal ööl, kui ma avatasin selle paisunud lümfi kaela, tõusis ka palavik ja pea kippus valutama. Alguses arvasin, et äkki palavusest tuli migreen, aga migreenivalu hakkab mul alati silmadest. See valu oli midagi muud, selline nagu pea ise oleks seest tühi, aga selle tühjuse asemele tekib vahepeal haamer, mis hakkab koljut peksma, kui ma liiga kiiresti liigun, hüppan või jooksen. Aga see kadus ära suvalistel hetkedel ja tuli tagasi täiesti x aegadel, niiet see jant kestis kokku äkki 5 päeva. Ma ei saanud alguses arugi, et pähe sellised valusööstud löövad, enne kui hüppama hakkasin. Ma tegin trenni kui äkitsi tuli megahull valu pähe nagu aju tahaks plahvatada. 🤯 Siis ma saingi aru, et okei, paneb trennile korraks pausi, kuigi mul jaksu ja tahtmist oli täiega.
Palavikku, peavalu, suurenenud lümfi kaelal ja valusaid igemeid tundsin umbes 2 päeva enne kui uued sümptomid tekkisid. Võiks ju arvata, et kui sul on 29 kraadi soojaga palavik, et siis on ikka maximaalselt hull olla, aga pean tõdema, et seekord vist soe pigem toetas kergemat läbipõdemist. Sain ikka kõiki asju teha – ujuda, rolleriga sõita, söömas käia, jalutada, lugeda jne ilma, et tunneks vajadust voodisse ennast pakkida ja haigeks tituleerida. Jätsin ära ainult intensiivse trenni paariks päevaks.
Trennivabal päeval otsustasimegi, et sõidame rolleriga ja vaatame randasid. Jalutasime mere ääres kui järsku hakkas keel kipitama ja kulus vaid hetk, mil suunurkadesse tulid villid!!!!!! Keel kipitas ka sellepärast, et sinna tekkisid samamoodi villid! Ommmgggggg ausalt, misasi see on???? MUL ON SUU SEES VILLID!!!! Ma sain süüa, aga ma ei tahtnud eriti rääkida, väga rõve oli olla. Ja valus!!! Iga suuliigutus oli täielik piin ja kui ma ärkasin järgmisel hommikul ülesse, avastasin, et okei, see eilne vill keelel on ära paranenud, aga selle kõrval on nüüd veelgi ebameeldivam vill. Tegin igaksjuhuks koroonateste mitmel päeval, sest kuskil kirjutas, et mingi uue tüvega võivad esineda suuhaiguseid, aga kõikide testide vastused tulid negatiivsed. Sellega oleks isegi kergem olnud, sest see ei ole enam midagi uut. Hetkel ma saan ainult arvata, et ju mul on mingi bakter, mis võis tulla puuviljadest, veest, näppudest, trennist (kui sa liiga lähedal üksteisele oled, siis kellegi teise higi lendab sulle peale) jne. Miljon erinevat võimalust. Ja ma ei võtnud mitte midagi Eestist kaasa va antiseptik ja migreenikad. Mul oleks hetkel hädasti Pau d’Arcot vaja, mida ma kasutan alati loodusliku antibiootikumina või räni, aga siit ma neid ei saa. Pau d’Arcost loe lähemalt SIIT. Aga ma sain CBD õli! Enda oma ma Eestist ei julgenud kaasa võtta, sest ma ei teadnud, kuidas nendesse siin suhtutakse. Mõnes kohas kirjutati, et selle omamisest võib tekkida probleeme, ei lasta riiki, heal juhul konfiskeeritakse ära jms, seega ei hakkanud riskima. Aasias vähe teised reeglid. 😄 Igaljuhul tilgutan seda nüüd mitu x päevas keele alla ja panen ka haavadele. Sain 10% CBD, milles on ka veidi kookosõli sees ja mis on omakorda antibakteriaalsete omadustega. CBD aitab alati! Kes ei ole veel proovinud, sellele soovitan oma igapäevast lemmikut CBD ÕLI Naturale 10%, mida olen kasutanud vähemalt aasta või rohkemgi. Aeg läheb nii ruttu, et ma ei jõua järge pidada. 🤭
Kuskilt kogemata ettejuhtuvast tervisepoest leidsin endale veel väga huvitava nimega ravimtaime Bai Bua Bok (Gotu Kola) kapslid. Tuleb välja, et sellel on ülipalju kasulikke omadusi närvisüsteemi paremaks talitluseks, sügavamaks uneks, tuju tõstmiseks, ärevuse maandamiseks ja igasuguste nahaprobleemidega võitlemiseks (ekseem, psoriaas, haavad, venitusarmid jne). Lisaks CBD-le ja Bai Bua Bok kapslitele joon palju nii tavalist vett kui ka kookosvett, kasutan korra päevas nahal aaloe geeli ja tarbin suuremas koguses vitamiine (ikka puuviljadest, sest ma ei näe mõtet eraldi vitamiine juurde osta). Aaaa ja suud loputan 4x päevas Listeriniga, sest see roheline kemm tapab kindlalt kõik bakterid ära. 🤣 Eestis olles ma sellist asja ei kasuta, aga Aasias on vist must have. Mõne asjaga lihtsalt ei saa full organic olla, kuigi tahaks, aga kui see aitab mul vältida tõsisemaid ja valusamaid muresid kodust nii kaugel olles, siis valin selle.
S*tt lugu on see, et siinsed apteekerid ei oska midagi tarka selle kohta öelda (kindlasti on erandeid, aga mina räägin nendest, kelle juures ma käisin 😅). Ma tean ise palju paremini, milliseid taimepreparaate mul oleks tarvis, et organismi toetada ja ravi kiirendada. Üks apteeker pakkus mulle aknekreemi, et “punn läks katki jah??” 🥴 Ma mingi 3x püüdsin seletada, et eeeee, eiiii, need ei ole punnid mu suunurgas, vaid vesised villid, et päris erinevad asjad ikka. Ütlesin vaid, et ma arvan, et mingi bakter ja kuna ma ütlesin, et MA ARVAN, et tegemist on mingi bakteriga, siis ta ütles, et “kuna sa arvad, et see on mingi bakter, siis sobib akneravi ka”. Halllooooo, kas sina apteekrina ei peaks veits rohkem teadma neid asju, mitte minu arvamust küsima? 😅 Jätsin ta pakutud aknekreemid ostmata, sest ma sain googeldades kiirelt teada, et seal sees on kange antibiots, mida alla 16-aastastele ei soovitata ja beebide lähedusse ei tohi lastagi, seega ei. Jääb ära. Siin saad muidu ilma saatekirjata endale nii palju antibiootikume osta kui tahad. Valisin endale minu jaoks sobivama variandi, milleks on kergelt õhetav põletikuvastane geel, mis ei lase nendel villidel loodetavasti edasi levida. Õnneks keelelt kadusid villid 2 päevaga ära ja see põsel olev vill vaikselt kuivab juba, aga vasakule suunurka, kus kõige esimene vill juba hakkas ära paranema, tekkis vahepeal uus lärakas kõrvale. Ma olen sõnatu!!!! Mul ei ole mitte kunagi herpes välja löönud, seega ma ei tea kas see on praegu see esimest korda või mingi muu jama. Alustasin selle põletikuvastase geeliga oma villide määrimist ja so far so good! 🤞🏼 Pealepanek kipitab, aga mõju on tunda.
Kõige fantastilisem on see, et mul pole õrna aimugi, mis mul viga on või kust ma mida üles korjasin! 🤓 Ja ma olen nädal aega inimesi vaatanud ja mitte ühelgi vastutulijal pole nägu kärnas!!!! Sain endale midagi väga seksikat ja haruldast. Vähemalt hullem on möödas ja enam ma ei karda, et läheb täiesti käest ära. Palavik kadus ära, peavalu andis järgi, lümf on taandunud (pärast 3-4 päeva) ja kuigi igemed õhtuti veits veritsevad hambaid pestes, siis valus enam pole. Keel on terve ja uusi miniville näha pole. Aga jah need f*king villid näos!!!!!! Väga ei viitsi pilte ega videosid ka teha kui mingid kärnad vahivad vastu ja lihtsalt loodan, et need paranevad enne reisi lõppu ära. 🙃 See protsess on ikka niiiiiiiiiiii aeglane. Just reisi algul rääkisime, et oleks hea, kui saaks ilma katkise nahata see puhkus läbi, sest me mõlemad teame, et seda toredust siinolles kindlasti korda ei saa. Mida ligemale tagasilennu kuupäevale igasugused haigused ja äpardused juhtuvad, seda parem, kuna vastasel juhul tuleb olla terve reis antiseptikus plaastrite ja sidemetega. Paranemismärke näed nagunii alles Eestisse jõudes. 🥲
Järgmine x saan jälle targem olla, et kõik asjad tuleb kindlalt kodust kaasa võtta. Seekord ma tõesti ei viitsinud mingitele ravimitele ja esmaabile väga mõelda, sest muidu olen terve ega hakka nö endale häda kaela mõtlema. Soojas kliimas jällegi ei kipu haavad üldse paranema ja mul oleks hetkel palju lihtsam, kui ma saaksin koduste vahenditega oma kärnasid ravida. Ma leidsin siit ka alternatiive, et kuidagigi organismi toetada, aga rohkem ma teha ei saa. Apteekerid räägivad minimaalselt inglise keelt + nende teadmised ei ole samad, mis meil Euroopas, tabletipurgid on tai keeles, tooted on teised ja valik on kesisem. Tervise osas tasub pigem karta kui kahetseda. Me näeme ise, kuidas iga Aasia reisiga kulub meil kahepeale vähemalt 1 pudel antiseptikut ja 1 pudel põletusgeeli (peale päikesepõletuse ravib ka muid haavasid). Lisaks on vaja sääsepunnikreemi (sääski on s*takssssss), plaastreid, sidemeid, ibukaid ja söetablette (hea oleks kui seedimise jaoks oleks veel mingeid abilisi). Kohver tassib!
Ma ei teinud nalja, kui ma ütlesin, et sääski on s*taks. Ma olen nii ära söödud!!!! 💀 Mul läheb juba mitmes sääsetõrjesprei, mille koostisest mul pole õrna aimugi va see, et seal on sidrunhein, mille lõhna ma tunnen igalpool ära. Balil oli esmatähtis ennast sidrunheina losjooniga enne hommikujoogat kokku möksida, sest ilma selleta oleks võimatu olnud joogale keskenduda. Olin selle täielikult unustanud. Siin on hullem. MUCH WORSE!!!!! Nad on kõikjal, mõni julgem tuleb isegi siis, kui päevitustoolis vedelen!!!! 😑
Oiiiii, kuidas nendele raipenägudele meeldib selles kliimas elada – siin on soe, niiske ja lopsakas taimestik. Nad on pisemad ja nõelavad palju teravamalt kui kodusääsed. Ma ei kujuta ettegi, mida ma siin siis teeks, kui mul oleks sääseallergia. 😱 Mõnel naisel on jalad ja selg täiesti muhklikud ja on näha, et neil on valus. Korra unustasin sääsetõrje tuppa ja sain juba mõne minuti jooksul vähemalt 20 uut sääsepunni juurde. Best night indeed! Sügeluse vähendamiseks panen punnidele kohalikku tiger balmi, mida leiab igast poest ja apteegist ning mis on mõeldud lihaspinge, migreeni ja sääsepunnide sügeluse leevendamiseks. Töötab hästi ja mõjub jahutavalt. Kui suudad punnide sügamisele vastu panna, pole hullu midagi. Igatahes valin enne 100 sääsepunni kui üliraske päikesepõletuse, millega oma troopilist puhkust veeta! 🌞
Aaaa, et ma ei unustaks! Keha ravib ennast ise, aga hea uni aitab sellele kindlalt väga palju kaasa. Meie unega on see puhkus eriti hästi, sest me võtsime oma tatrapadjad kodust kaasa! Parim otsus ever, soovitan kõigil oma padi kaasa võtta!!!!! 🤭