KOHE OLEN JUBA KUU AEGA SAAREL ELANUD. Kas aeg ei peaks aeglasemalt liikuma kui sa lihtsalt kulged ega kiirusta ühest kohast teise? Täiesti müstiline kuidas päev jõuab õhtusse justkui 2 minutiga. Temperatuur läheb järjest palavamaks. Lausa nii kuumaks, et otsustasime eelmine nädal korraks lazy Sunday teha ja jahedas hotellitoas tunnikese siestat pidada. Palavus võib päris ära väsitada, aga sellega harjub kiiresti. Suudan vabalt trennis käia ja läpakas tööd teha. Mul tuleb sellest soojast maximum võtta, sest eestlasena ma ei tea iial ette, millal uued miinuskraadid peale lendavad!!!! 🤣 Ükspäev just vaatasin ilmateadet, et kuidas siis Tallinnas olukord on ja seda õudukat nähes tuli ilmselgelt isegi siin ahastus peale. Aprillis on -3 kraadi!???? Mul on praegu vähemalt 30 kraadi ja nii ööpäevaringselt. Suurema osa päevast veedan paljajalu ega ole krampis!!!! 😁
Aprillis läheb siin temperatuur 40+ kraadini. Kui juba praegu peab rolleri peale istudes hinge kinni hoidma, sest see must nahk kütab perse normilt kuumaks, siis paari nädala pärast peab vist tagumendi põletusgeeliga üle valama. 🫠😂 Erilist vahet ei ole kas kell on 8 või 12, sest päike on nii intensiivne. Jõuan iga hommik 7:45 kohvikusse ja juba siis sätin ennast varju istuma. Ma ei saa aru nendest inimestest, kes sätivadki ennast kõige päikselisema laua taha hommikust sööma. Ma tilgun juba essa minutiga!!! Riided on koguaeg läbimärjad kas higist või sellest, et ma käin mitu x päevas väliduši all ennast jahutamas ega kuivata ennast rätikuga. Milleks seda ka veel kaasas tassida, kui ma nagunii kuivan 3 minutiga ära?! 😆 Mida vähem riideid selga panen, seda parem on olla. Selle temperatuuriga tunduvad muidugi kõik hilbud üleliia olevat. 😆 Heameelega käiks ainult trussikutega ringi, aga viisakusest viskan mingi kleidi või seeliku siiski peale. 🙄
Mida mittemidagit ma siis teen ühe päeva jooksul, et see justkui minutitega möödub? 😅
Äratus ja pikk kohv
Ärkan üsna vara 6:30-6:45 vahel, et võimalikult palju valgust näha ja enne keskööd magama minna. Hommikud on mõnusamad kui ööd. Kui kunagi minu jaoks puhkusereis tähendas kindlalt basseinis ja rannas vedelemist, siis tahaks uskuda, et nüüdseks olen väheke targem. Siin saab päris korraliku jume juba niisama uksest välja astudes, mistõttu mitmeks tunniks randa ennast grillima minna poleks väga mõistlik. Juba nädalaga on nahavärv täitsa teine ja isegi kui ma lähen 16:30 randa, siis õhtul on ikka nahk punetav.
Hommikuti määrin ennast 50+ spfiga kokku (nina lausa spf 80-ga) ja sõidame rolluga kuskil 10min, et jõuda Cookies cafe’sse kohvile. Oleme kohal juba enne avamist u 7:45, et head kohad saada. See on alati rahvast täis (koguaeg samad näod) ja seda põhjusega – kohv maitseb nagu päris kohv ja kõrvale saab haarata erinevate maitsetega croissante ja brekkiet. Siuke läänekas. Passime seal vahepeal lausa 2h!! 😂 Mul on seal 2 neljajalgset sõbrannat, kes tulevad koos minuga kohvikusse sisse ja sätivad ennast tooli alla külmale põrandale tukkuma. Kutsud jooksevad iga hommik rolleri põrina peale kohale!!!!!! Nad on tänavakoerad ja paksu tolmukihi all, aga ma teen neile ikka pai – pärast lihtsalt pean 4x enda peopesasid küürima, sest need on täiesti musta värvi. 😅 Mitte ükski doggo ei ole rihma otsas, isegi kodustatud koerad jooksevad vabalt oma peremeestele järgi või istuvad rollu peal (max naljakas vaatepilt). Paistab, et neile meeldib väga rolleriga sõita.
Üks megalamp asi selle kohviku juures on see, et nad ei armasta eriti vetsupaberit vetsu panna ja siis ma pean koguaeg kellegi laua pealt endale paberit napsama. 🫠 Ma saan aru jah, et voolikuga on tore ennast pesta ja see on hügieenilisem, aga ma ei harju vist mitte kunagi märgade trussikutega ära, sest mul pole ju millegagi kuivatada ennast???!! See on Aasia värk ja neil see vetsupaber on kohutav – pudiseb ja jätab väikseid paberitükikesi nahale ja näppude vahele. Peldikupõrand ujub veest ja siis käid seal oma paljaste varvastega. Ma ei ole väga kindel, et see versioon kõige puhtam on, sest osad lasevad nagunii potist mööda ju. 😁 Siinne eluviis paneb ikka minusugust puhtusearmastajat normilt proovile, aga endalegi üllatuseks võtan asja vabalt. Märkan, aga ei jää sellel ebamugavustundel pikemalt peatuma.
Välijõusaalid ja jooga
Pärast kohvitamist võtan suuna gymi või joogasse. Kui õhtul teen yin-joogat, siis päeval on vinyasa mõnusam. Vinyasa on liikuvam ja aktiivsem, yinis kipun lausa suurest lõõgastumisest magama jääma. 😂 Mõtlesin, et äkki seekord teen ainult joogat nagu vanasti, et kuukaardiga võin ju lausa mitu x päevas joogas käia, aga ma ei ole enam sama inimene, kes ma olin kunagi. Ma pean käima jõusaalis!!!! Ja selle palavaga on see eriti äge! Esiteks – jõusaalid paiknevad õues! Katus on peakohal, aga seinad on ainult seal, kus asuvad peeglid. Teiseks – paljajalu trenni teha on maailmaparim tunne! Alguses mõtlesin küll, et mis siis saab kui kang kukub varbale??!! Loogiliselt võttes selle tõenäosus on ikkagi väga väike. Ja olgem ausad, et ega see toss ka väga su varvast hoia, kui sinna 20-30kg peale kukutad. 😁 Kolmandaks – mentaalselt mõjub ülihästi ja tegelikult võin vabalt päeva tehtuks lugeda pärast mõnusat trennitamist. Trenni teevad igas vanuses inimesed, ka täitsa hallipäised, kes elavad oma elu parimat elu ja veedavad oma aega siin saarel mitte kodus seebikaid vaadates. Megainspireeriv!!! Ma tahan täiega selline inimene mitmekümne aasta pärast olla!!
Välijõuksid tähendavad muidugi ka seda, et lambist võivad mingid koerad ja kassid sealt läbi joosta ja nt kiire pissi kuskile soristada. 🤣 Või nt mõni mees tõmbab varju all istudes savu, mille toss kandub tuulega kenasti treeningsaali ja siis oled ise seal mis? Poolpilves kangi tõstmas?! 😂 Lisaks temperatuur on üle võlli, sest tiivikud ei suuda sellist jahutust pakkuda, kui seda võiks siseruumis konditsioneer teha. Seetõttu isiklikult tunnen, et selleks, et pilt tasku ei läheks, pean mõnda seeriat tegema vähem ja rahulikumalt kui tavapäraselt. 😁 Vahepeal tahavad väiksed tähekesed silme ette tulla, aga see on 30+ kraadi puhul ok. Selleks on vaja ainult 1 liigutus teha, et higist läbimärg olla, aga huvitaval kombel mind ei häirigi see nastiness, mis nendel mattidel toimub. Ma pigem ei mõtle selle õuduse peale, sest reaalselt nt näoga põranda suunas vaadates tasub suu ja silmad kinni hoida, kuna higi voolab nagu kraanist. 🥲
Leidsime ajuvaba välijõusaali Wild Wood Beach Fitness’i, mis näeb välja nagu oleks The Flintstones’ide maa. 😮 Rannaalale on püstitatud treeningala, kus raskused on bambusest ja puidust. Megacool!!!! Olime nagu väiksed lapsed Disneylandis. Midagi täiesti teistsugust. Paljajalu palmide all liivas trenni teha ja vaadata helesinist merd samal ajal?!!! Ooojaaa!!!! Ja kui trenni ei viitsi teha (ega see ongi pigem show off), siis saab infinity pool’is tiksuda, kott-toolidel päikest võtta või näiteks aurusauna ja jäävanni minna! 🥶
Hilised hommikusöögid
Trennile järgneb hiline hommikusöök Pure Veganis, Eat.Co’s või hoopis Seasalt & Sage’is. Tavaliselt alates 12-13:00. Kõik toidud on nendes kohtades supermaitsvad: poked, smuutikausid, veganburxid, vahvlid, pannakad jne. Kui ma peaksin valima nendest lemmikuima, siis selleks oleks Pure Vegan, sest sealsed toidud on tervislikumad ja pikemas perspektiivis on parem palju õli mitte tarbida (mida ma olen juba teinud kohaliku toidu pärast ja kilosid kasvatanud hoolega 😅). Kui ikkagi tuleb selline friikate ja nagitsate tuju, siis Eats on selleks ainuõige koht. Vahepeal tellin niisama chiiken nagitsaid (ei ole päris kana, vaid chiiken ehk valekana 😁), mis on sealse küüslaugukastmega juba mu lemmiksöök. Vabandust, ma vahepeal ei tea kui vana ma olen, haha. 🙄 Suurepärased smuutikausse fuksiaroosa draakonivilja ja magusa mangoga pakub Seasalt & Sage.
Kui ma kunagi arvasin, et ma pean hommikust sööma või ma suren, siis tänaseks mulle ei meeldigi enam hommikul essa asjana süüa. Tahan oma päeva liikumisega alustada. Praegu joon värskelt pressitud apelsinimahla ja kohvi enne trenni, aga Eestis liigun üldiselt kohe pärast ärkamist ja tassikest teed jõuksi. Lasen oma kehal vaikselt ärgata ja alles siis mõne tunni pärast pakun lisakütust. Minule sobib nii kõige paremini. Veedame siin kaua aega süües ja juues, et tihti tellime ühed toidukorrad lisaks. 😁 Vaatame inimesi, lobiseme, vedeleme niisama, võib-olla vaja e-poega tegeleda, meilidele vastata ja kaupa tellida. Ühtäkki ongi 2h möödas ja võib saart explorima minna või basseini ujuma. Heameelega loeksin rannas raamatut, aga sellise kuumaga tuleb räme unekas peale pluss siin on NIIIIIII FAKKKKKKKINNNGGGGG ILUUUUUUUUSSSS!!!!!!! Koh Phangan on paradiisisaar!!!!!!! Mul ei ole sõnu, et seda edasi anda. Olen alati unistanud Hawaiile minekust, aga suht kindel, et Tai on palju retsim pleiss. 🫶🏽
Yin-jooga ja müstilised päikseloojangud
Õhtuti mulle meeldib rahulikku yin-joogat teha (appi milline hingepalsam see on, aga see väärib lausa eraldi postitust 🧘🏽♀️) ja päikseloojangut vaadata. Vauuuuuuuuu milline PÄIKE siin on! Täiesti roosa ja punane pallike!!!!! Elame siinpool saart, kuhu päike loojub, nii et jahhh, see on nagu muinasjutt. Rahvas sätib ennast õhtuti randa (Zen Beachil on põhihäng), et üheskoos seda ilu endasse ahmida. Täiesti sürr milline elu hakkab pihta rannaaladel päikseloojangu eelselt – inimesed tantsivad, teevad joogat, tsillivad niisama, tõmbavad savu, käivad ujumas jne. Ma olen absolutely amazed iga õhtu!!!! 😅 Nende hipide pärast hakkas mulle nüüd uus muusikastiil – goa house – meeldima. Neid on tõesti äge selle mussi saatel joogatamas ja tantsimas vaadata, et kutsub ennastki vibe’ima. Ja millist värvidemängu me kogeme – punased, oranzid, roosad, lillakad, leekivad ja pastelsed toonid kõik samaaegselt taevast kaunistamas. Ma saan koguaeg varbad liivas hoida. Kõikjal on rand. Alati on soe. Mida veel elult tahta?
Kui me Zen Beachi õhtuks ei liigu, siis massaaži jõuame ikka. Sel korral olen vist täiesti ülemasseeritud, et viimased kaks korda juba tundsin, et ma ei taha enam massaaži!!! 🥵 Ma isegi ei teadnud, et selline variant võib eksisteerida. Eestis koguneb päevajooksul palju pingeid, mida massaaž aitab maandada, aga hetkel elan fully relaxed elu, et pole vajadust midagi vabastada. 😁 Lähen hoopis pingesse, et pean tund aega ühe koha peal kinni olema (jahedas siseruumis), ega saa paljajalu õues olla.
Parim on see, et isegi õhtul on väga palav. Külmaks ei lähe mitte kunagi. Kui Eestis tuleb ikkagi pikemad riided õhtustele üritustele kaasa võtta, sest see on pigem haruldane juhus kui jakki või kampsunit pole peale vaja, siis siin kindlasti mitte. Ainult kohalikud kannavad pikki riideid 30+ kraadiga, aga seda selleks, et nemad ei taha päikest nii nagu meie. Kui valge inimene tahab olla pruun, siis pruun inimene tahab olla valge. Vähemalt nad ei käi nii ringi nagu kuskil Hiinas tehtud fotol nägin, et ainult silmaaugud on näha. 🤣 Taimaalased on tsillid! Ülisõbralikud ja toredad inimesed, kes koguaeg naeratavad ega ole nii närvilised nagu meie.
Õhtusöök kohalikes restodes
Praeguseks olen ennast täiesti mangoks ja riisiks söönud. Aasia toit on maitsev ja taimsete roogade leidmine pole mingi raskus. Mul on alati midagi süüa ja palju! Õhtusöögiks eelistan kohalikke restosid, sest selliseid toite Eestis ei pakuta ja kodus söön nagunii liiga palju kartulit. 😄 Vahepeal valin soolaseks toiduks riisi köögiviljade või karriga ja magustoiduks mango sticky rice’i, mis on veel üks korralik ports magusat riisi värske mangoga. Üritan kogu päeva vältel nii palju puuvilju süüa kui jaksan, et oma vitamiinivarud täis laadida. Mangod, ananassid, arbuusid, draakoniviljad, papayad jne kasvavad siinsamas ja on päikese poolt lausa “õnnistatud”!!! Nii mahlased ja maitsvad. Mitte ükski toidulisand ei asenda seda, mida pakuvad suussulavad küpsed viljad.
Üks kuu võib tunduda pikk puhkus, aga aus vastus on see, et selle ajaga alles elasin ennast sisse. Ma olen valmis kolima. 😄 Kui mul poleks mitte midagi teha ja vedeleks hommikust õhtuni rannas, siis muidugi viskaks üle, kuid saareelu on kirev. Mul on hetkel see probleem, et ma pole veel ära läinudki, aga ma juba ootan tagasitulekut!! 😂 Vaatame järgmiseid ööbimiskohti vaikselt.. Aeg lendab, sest mõnus on olla. Meeled on miljon korda rohkem ärkvel kui varem. Õues olemine äratab uuesti ellu pärast igavikuna näivat talveund.